KUST SAAB EHTEKUNSTNIK HÕBEDA OMA MAAGILISTE HÕBEEHETE VALMISTAMISEKS?
Maagilised hõbesõled, PEKO VÄGI kaelakee, Hõbe 925. Foto Elo Uibokand
Olin ühel kuumal suvel Setomaal Seto talumuuseumi ja Tsäimaja juures Värskas oma hõbeehteid müümas ja üllatus-üllatus - üks korduvamaid küsimusi oli see, et kust saab ehtemeister ehete valmistamiseks hõbeda. Algul ma ikka seletasin, et kullasepapoest saab pääliinast tellida ja et hõbemünte võib osta ja valada...aga siis mõtlesin, et samahästi võin ju ka tõtt kõnõleda! Ja selle peale läksid kuulajate silmad suureks ja ümmarguseks... ja üks mees ütles, et nii oleks ma ju võinud alustada!
Ühesõnaga...ütesanaga..
Lõunaeestimaa metsad on metsikud ja imelised, täis palometsi ja sügavaid rabasid, hunte, haldjaid ja hõbehelki. Hõbeda leidmiseks peab ära ootama täiskuu. Siis tuleb ussisõnad ja muud loitsud ja palved meelde tuletada, hõbesõlg kuurituaalideks tasku pista, süda rindu võtta ja seada sammud pimeda metsa poole. Mida kaugemale inimloomadest saad mindud, seda parem, seda suurem om mõtsa võluvõim. Metsas pead leidma õige ristmiku. Ristmik võib olla nii inimtekkeline kui loomaradade poolt sissetallatud. Kõige võimsam teeristmik on nõidade, sortside, haldjate, libahuntide, hingede ja muude nähtamatute elukate kohtumispaik. (Päkapikke ja jõuluvana sel suvisel ajal ei kohta, nemad magavad sellal põhjatut suveöö ilu-und.)
Sellist seitsmekordse väega ristmikku on muidugi inimesel raske leida, veel keerulisem ära tunda, kui kogemata sellise otsa komistad. Teetähisteks võid võtta sõnajalaõite sära, ronga juhatused või haldjakäpajäljed samblal. Ristmikul tuleb siis kujutada end hundiks ja veidi kuu poole uluda. Võib ka alasti/väerüüs/rahvarõivastes kuuvalguses tantsida ja leelotada, hüüda kuu poole vägevaid palveid ja loitse ja hõbesõle sisse kuu väge püüda.
Kui teed kõik õieti ja jumalad on heas tujus, siis leiad teraselt ringi vaadates hõbehelgi helenduse järgi tee rabalauka äärde, allikale või Suure Ilmapuu alla. Siin tuleb lugeda raba-, allika- või puuvaimule maagilised hõbevalgesõnad ja ennäe imet - sügavast laukapõhjast, kaugelt maapõuest, allikasillerduse jahedate helkide vahelt kerkib su ette hõbepada! Pajast võid siis võtta niipalju, kui sul headeks kavatsusteks vaja läheb, aga alati pead jätma kasvõi üte tsillokõsõ hõpõmündikõsõ seemneks. Pada ei tohi kunagi tühjaks teha! Korjad siis need hõbedatükid või hõbemündid oma seelikusabasse või seenekorvi, tänad maad ja vett ja metsa, kõiki hingi ja haldjaid ja seadki sammud kodu poole. Kui su süda on puhas ja soovide vägi suur, leiad kodutee kergesti ja takistusteta. Vahel viskavad jumalad vigurit ja siis tuleb näiteks mõne ussikuninga või valge libahundiga maid jagada. Aga selleks on ju sul ussisõnad ja leivatükk hõbepussiga varakult karmanisse pistetud.
Kodus valad hõbeda ära ja meisterdad maagilisi hõbeehteid, kuhu sisse on taotud hõbehelgi vägi ja täiskuu lummus, kaasa loitsitud metsa salajased sosinad ja hõbeda pääle kirjatud haldjarüüde ja meie esivanemate muistsed mustrid.
Ahjaa, metsa võib täiskuu ajal ka lihtsalt ära kaduda!
foto: Igorifoto. Kaelaehe PEKO VÄGI ka
elakee. Hõbe 925.
Lõunaeestimaa metsad on metsikud ja imelised, täis palometsi ja sügavaid rabasid, hunte, haldjaid ja hõbehelki. Hõbeda leidmiseks peab ära ootama täiskuu. Siis tuleb ussisõnad ja muud loitsud ja palved meelde tuletada, hõbesõlg kuurituaalideks tasku pista, süda rindu võtta ja seada sammud pimeda metsa poole. Mida kaugemale inimloomadest saad mindud, seda parem, seda suurem om mõtsa võluvõim. Metsas pead leidma õige ristmiku. Ristmik võib olla nii inimtekkeline kui loomaradade poolt sissetallatud. Kõige võimsam teeristmik on nõidade, sortside, haldjate, libahuntide, hingede ja muude nähtamatute elukate kohtumispaik. (Päkapikke ja jõuluvana sel suvisel ajal ei kohta, nemad magavad sellal põhjatut suveöö ilu-und.)
Sellist seitsmekordse väega ristmikku on muidugi inimesel raske leida, veel keerulisem ära tunda, kui kogemata sellise otsa komistad. Teetähisteks võid võtta sõnajalaõite sära, ronga juhatused või haldjakäpajäljed samblal. Ristmikul tuleb siis kujutada end hundiks ja veidi kuu poole uluda. Võib ka alasti/väerüüs/rahvarõivastes kuuvalguses tantsida ja leelotada, hüüda kuu poole vägevaid palveid ja loitse ja hõbesõle sisse kuu väge püüda.
Kui teed kõik õieti ja jumalad on heas tujus, siis leiad teraselt ringi vaadates hõbehelgi helenduse järgi tee rabalauka äärde, allikale või Suure Ilmapuu alla. Siin tuleb lugeda raba-, allika- või puuvaimule maagilised hõbevalgesõnad ja ennäe imet - sügavast laukapõhjast, kaugelt maapõuest, allikasillerduse jahedate helkide vahelt kerkib su ette hõbepada! Pajast võid siis võtta niipalju, kui sul headeks kavatsusteks vaja läheb, aga alati pead jätma kasvõi üte tsillokõsõ hõpõmündikõsõ seemneks. Pada ei tohi kunagi tühjaks teha! Korjad siis need hõbedatükid või hõbemündid oma seelikusabasse või seenekorvi, tänad maad ja vett ja metsa, kõiki hingi ja haldjaid ja seadki sammud kodu poole. Kui su süda on puhas ja soovide vägi suur, leiad kodutee kergesti ja takistusteta. Vahel viskavad jumalad vigurit ja siis tuleb näiteks mõne ussikuninga või valge libahundiga maid jagada. Aga selleks on ju sul ussisõnad ja leivatükk hõbepussiga varakult karmanisse pistetud.
Kodus valad hõbeda ära ja meisterdad maagilisi hõbeehteid, kuhu sisse on taotud hõbehelgi vägi ja täiskuu lummus, kaasa loitsitud metsa salajased sosinad ja hõbeda pääle kirjatud haldjarüüde ja meie esivanemate muistsed mustrid.
Ahjaa, metsa võib täiskuu ajal ka lihtsalt ära kaduda!
foto: Igorifoto. Kaelaehe PEKO VÄGI ka
elakee. Hõbe 925.